„Ta sai kirve ujuma.“ (2. Kuningate raamat 6,6)
Teise Kuningate raamatu, kuuendas peatükis on juttu prohvetijüngreist, kes jõe ääres puid langetasid, kui ühe kirves vette kukkus. Jünger oli juhtunust meeleheitel ja kisendas prohvet Eliisale: „Oh häda, mu isand! See oli ju laenatud!” (2 Kg 6,5) Prohveti jünger oli veendunud, et kirves oli igaveseks kadunud. Ta näitas Eliisale, kuhu see kukkus. Eliisa lõikas kepi, viskas selle vette ning juhtus midagi, mida ilmselt varem ei olnud ei olnud juhtunud ega juhtu ka edaspidi. Eliisa „sai kirve ujuma.“ (2 Kg 6,6) Kirve kaotamine ei olnud võib-olla elu ja surma küsimus, aga selle jüngri jaoks väga oluline. Sama on näiteks ka Kaanaani pulma ja veest veini tegemisega. Miks raisata imet ja teha veest veini vaid selleks, et hoida noorpaaari häbisse sattumast? Eelnev näitab, et Jumal hoolib ka väikestest asjadest nagu õnnestunud pulmad ja laenatud kirved. Mitte miski ei ole Jumala jaoks liiga väike või liiga suur. „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ (1 Pt 5,7) Pane tähele, et kirjas on „kõik oma mure“. Kui miski on Sinule oluline, siis on see ka Sinu taevasele isale oluline. „Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!“ (Õp 3,6) Õpi Jumalat tundma, jaga temaga kõike ja heida kõik oma mure tema peale. Hs27:25 – 30:26 Mark 15:33-47 Ps 143 Õp 15:8-10
