„Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu.“ (Psalmid 119, 15)
Selleks, et vaimselt kasvada, on vaja vaimutoitu süüa. Vaimutoitu on alati piisavalt, sellele ei ole aseainet ja ilma selleta ei ole kasvu. Luuletaja T. S. Elliot ütles: „Kõik, mida me sööme, mõjutab meid. Selle mõju avaldub seedimise ja omastamise käigus. Ma usun, et nii on ka kõige sellega, mida me loeme.“ Me oleme see, mida me loeme. Aga astume veel sammu kaugemale. Lugemine ilma mõtisklemiseta on kui süüa ja mitte seedida. Kui tahad toitained kätte saada, siis ei saa lihtsalt lugeda, vaid mäluma peab ka. Mõtiskledes seedime Sõna ja nii jõuab see meie vaimu ja hinge. Prantsuse kirjanik Jacques Rédal oli omapärane komme. Ta kõndis nimelt iga päev Pariisi tänavatel eesmärgiga midagi uut leida. Selliselt uuendas ta iga päev oma armastust linna vastu. Meie uuendame oma armastust Jumala vastu samal viisil. Meie armastus kasvab, kui me näeme Jumala uusi külgi, mis esmajoones Piibli lehekülgedel avaldub. Mis siis, kui läheneksime Jumalale nii nagu Jacques Rédal Pariisile? Vaimse kasvu saladus on selles, et lihtsalt Piibli lugemisest ei aita, vaid selle üle tuleb mõtiskleda. Lugemine avardab mõistmist ja mõtisklemine annab sügavust. Piibel on kui kaleidoskoop, mille uus muster lehekülje keeramisel avaneb. Ho 22-24 Jh 16:12-18 Ps 105:1-7 Õp 30:1-4
