„Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud.“ (2. Korintlastele 9,7)
Me kõik anname erinevatel põhjustel. 1) annavad mõned süütundest. 2) annavad mõned ahnusest. Nad annavad, et saada, toetudes näiteks järgnevale kirjasõnale: „Andke ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.” (Lk 6, 38) Selline mõtlemine on mina-keskne ega ole meie-keskne. 3) annavad mõned, et nende lahkust kiidetaks. Jeesus ütles: „Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas!“ (Mt 6,1) Jumalat huvitab nii see, et annad kui ka see, miks seda teed. Jumal vaatab Sinu motiivide peale. Jeesus ütles: „Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su almus oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!“ (Mt 6, 3-4) 4) annavad mõned tänutundest. Need on inimesed, kes küsivad: „Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?“ (Ps 116,12) Nad annavad tänutundest. Ole Sina üks neist.
