“Ärge muretsege ühtigi…” Filiplastele 4:6
Tee oma murede allikas kindlaks. Kas kasvasid üles peres, kus valitses hirm, tundsid end alati ebakindlalt, Sind ei peetud kunagi küllalt heaks, Sa ei kuulnud iial kinnitavaid ja heakskiitvaid sõnu? Kas jääd kuulama hukatuse kuulutajaid, kuuled vaid sellest, mis on valesti ja kuidas kõik aina hullemaks läheb? Mis on Su hirmude allikas? Mis Su muresid üles kütab? Seni, kuni Sa ei suuda oma hirmusid väljendada, ei saa Sa neid ka välja ajada. Hirmude sõnadesse panemine paljastab nad. Alasti seistes näevad nad välja nõrgad ja naeruväärsed. Yann Marteli seiklusromaani “Pii elu” peategelane Pii leiab end Bengali tiigri seltsis päästepaadiga merel triivimast. Poiss hakkab oma hirmusid analüüsima, nii neid, mis seonduvad merega kui neid, mis seonduvad tiigriga. Ta annab järgmist nõu: “Hirmu väljendamiseks on tarvis kõvasti võidelda. Tuleb kõvasti võidelda, et sõnade valgus selle kohal paistma hakkaks. Sest kui sa seda ei tee, kui hirmust saab sõnatu pimedus, mida väldid, mida püüad ehk isegi unustada, siis avad end veel enam tema rünnakutele, sest sa pole kunagi sinust võitu saanud vaenlasega tõeliselt võidelnud.” Niisiis, tõmba kardin eest ja too viimne kui üks hirm valguse kätte. Hirmud on nagu vampiirid, nad ei suuda päevavalgust taluda. Hirm rahaasjade pärast, hirm suhete, töö ning turvatunde pärast – lao nad kõik palves välja. Vea nad valguse kätte ja too Jumala ette. Kuidas seda teha? “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises … Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6-7).
Piiblisalmid tänaseks: Nehemja 1-3; 1. Korintlastele 8
