“Õnnis on mees, kes oma nooletupe nendega on täitnud.” Psalm 127:5
Toon täna välja veel kaks müüti lapsevanemaks olemise kohta. 1. Headel lapsevanematel on alati head lapsed. Kui see vaid nii oleks! Isegi siis, kui teed kõik õigesti, tuleb lastel elus oma valikud ise teha. Kain ja Aabel kasvasid samade vanematega samas kodus. Aabeli valik oli Jumalale meelepärane, kuid Kain sooritas esimese teadaoleva mõrva. Isegi kõige eeskujulikumatel vanematel pole kontrolli laste lõplike valikute üle. See ei tähenda, et Su püüdlused neile jumalakartlikku mõju avaldada on asjatud, kindlasti mitte! See tähendab vaid seda, et kui oled endast parima andnud, tuleks juhinduda järgnevast. Tunnista ja lepi oma võimete piiriga. Õpeta lastele elutarkust, lastes neil oma otsustest ja valikutest tulenevate tagajärgede eest vastutada. Usalda see, mida Sina teha ei saa, Jumala hoolde. Mõned lapsed võtavad kiiresti õppust, mõned, näiteks kadunud poeg, lähevad ringiga, kuid Jumal ei anna ka nende osas alla. Ka Sina ei tohiks seda teha. 2. Head vanemad kohtlevad kõiki lapsi võrdselt. Piiblis öeldakse: “Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!” (Õp 22:6). Igal lapsel on unikaalsed vajadused ja võimed ning tark vanem oskab need ära tunda ning vastavalt nendele tegutseda. Vanema ülesandeks ei ole “täiusliku” lapse kujundamine. Vanem peaks hoopis püüdma teha kindlaks isikupärase mustri, mille Jumal iga lapse sisse on kujundanud ning tegutsema selle süvendamise nimel. Jumala tõotus sellistele lapsevanematele on see, et nende laps “…ei lahku (õigel rajalt) … ka vanas eas!”
Piiblisalmid tänaseks: 1. Korintlastele 12-14
