„Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?“ (1. Johannese kiri 3, 17)
Kirjanik Tim Hansel rääkis professorist, kes otsustas homileetika loengut ootamatul viisl pidada. Iga üliõpilane pidi pidama jutluse hea samariitlase teemal. (Lk 10, 30-37) Nad pidid käima auditooriumist auditooriumi ning jutlustama armastusest ja kaastundest teiste vastu. Mõnedel oli 10-minutiline vaheaeg jutluste vahel, teistel oli vähem aega ning nad pidid kiirustama, et graafikus püsida. Iga üliõpilane pidi ka minema läbi teatud koridori, kus „kerjus“, kelle professor sinna seadnud oli, kerjas. Sel päeval said noored võimsa õppetunni. Paljud noored jutlustajad ei peatunud kerjuse juurec,eriti need, kel jutluste vahel vähe aega oli. Neil oli nii kiire heast samariitlasest jutlustama minna, et nad läksid otsejoones mööda jutluse keskmes olevast kerjusest. Siin on Sulle mõtteaineks Matteuse evangeeliumi uus sõnastus: „Ma olin näljane ja sa moodustasid jutuklubi, et teemat arutada. Ma olin vangis ja sa jäid koju, et mu eest palvetada. Ma olin alasti ja sa arutlesid mu alastioleku kõlbluse üle. Ma olin haige ja sa tänasid Jumalat mu tervise eest. Ma olin kodutu ja sa pidasid mulle jutluse Jumala armastuse varjupaigast. Sa näid nii püha ja Jumala ligiolus olev, kuid mina olen ikka näljane, üksik, külmetan ja mul on valus. Kas see läheb sulle korda?“ Jumala armastusest rääkimise asemel näita seda tegudes. 1 Sm 27-31 Mt 28:11-20 Ps 63 Õp 22:17-23
