„See arvestatigi talle õiguseks, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse.“ (Roomlastele 4, 22,24)
Kujuta ette raha ülekandmist ühelt arvelt teisele. Pangad teevad seda iga päev. Nüüd kujuta ette, et Sa ei ole võimeline arveid maksma. Kuid järsku tuleb keegi, kes oma suurest armust ja küllusest kannab Su arvele nii palju raha, et Sa ei pea enam kunagi tööle minema. See juhtus ristil, kui Jeesus kõik meie patud kandis ja nende eest maksis. Kas lükkad pääste tagasi ja tahad ise maksta? Kas ütled, et ei ole seda kinki väärt ning püüad ise iga päev armu välja teenida? Õigust, mida on vaja taevasse saamiseks, ei saa läbi käitumise, vaid läbi usu. Pattu tehes tunned end halvasti. Sinu uus inimene reageerib patule samamoodi nagu keha toidumürgitusele. Oled üle oma piiri läinud ning nüüd tuletab Su uuendatud meel Sulle meelde, et pead lõpetama. Miks Jumal päästmise selliselt korraldab? Sest igasugune muu õigus ei ole tema jaoks piisav. Tasu taevas ei tule läbi hea käitumise, vaid Kristuse usaldamise.
Jr 14-17 Mk 16:1-20 Ps 21 Õp 14:17-20
