„Igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.” (Luuka evangeelium 18, 14)
Jeesus ütles: „Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.” Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!” Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.”(Lk 18, 10-14) Võid välja paista kui kiriku üks kõige pühendunumaid kristlasi, kuid olla samas uhkust täis südamega. Kõige hirmsam selle juures on, et Sa ei pruugi seda teada. Näiteks, kui võtad kogu aeg Jumala abiga saavutatud asjade eest au endale. See on uhkus. Kui võrdled end teistega, on see uhkus. Kui arvad, et võid teha Jumala tahet ilma Jumala väeta, siis on ka see uhkus. Kui jätad välja inimesi, kes ei sobi Sinu vanuse- või sotsiaalsesse gruppi, siis on see uhkus. Ja see maksab, sest „Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!” (Jk 4,6) Kui tahad täna tema armus käia, siis ole alandlik. Ho 11-13 Jh 14:26-15:4 Ps 147:12-20 Õp 29:6-10
