- „Kui ta teda nägi, hakkas tal hale.” (Luuka 10,33)
Paljud sõnaraamatud defineerivad kaastunnet kui sümpaatiat, mure tundmist või haletsust –need on emotsionaalsed reaktsioonid. Jeesuse kaastunne on tunnetest ja tegevusest suurem. Kristuse-sarnane kaastunne on: 1) teiste vajaduste ära tundmine. „Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu.” (Fl 2, 3-4) Pane tähele sõnu „ülemaks kui isennast”, vaata seejärel inimestele oma elus ja ütle endale „ülemaks kui mina”. Enesekeskne olles on seda suurust keeruline mõista. Pane tähele sõnu „teiste kasu silmas pidama”. Mõnikord tunnevad need teised end nii halvasti, et neid on raske armastada. Kuidas on näiteks vangidega? Arvad, et nad on seal istumise ära teeninud? Võib-olla. Kuid kas Sina said nii nagu ära teenisid või Sul lihtsalt vedas ja Sa ei jäänud vahele? Haiget või vangi vaatamas käies pea meeles Jeesuse sõnu: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25,40) Kaastunde ülesnäitamisel ei peaks olema valiv. Piiblis on kirjas: „Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.” (Ii 6,14) Ema Teresa palvetas järgmist: „Luba mul sind näha ka viha, kuritöö ja hulluse sees. Luba, et tunnen su ära ja saan öelda: „Jeesus, sina, kes sa kannatad, kui magus on sind teenida.””Lk 19:11-26 Ps 36:5-9 Hb 10:19-23
STP Arhiiv
- Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.
