„Kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid.“ (Luuka evangeelium 14, 13)
Luukas kirjutas: „Ja sündis, kui Jeesus hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda.“ (Lk 14,1) Sel päeval keeras Jeesus ühe variseride kõige hinnatuma religioosse traditsiooni pea peale, öeldes: „Kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid, siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.” (Lk 14, 13-14) Kõik, mis polnud täiuslik, oli variseride arust Jumala pühalikkuse väljendamiseks kõlbmatu ja seepärast ei lubanud nad midagi ega kedagi, mil viga küljes, templi piiridesse. Nad uskusid ka, et nende enda kodud on pisikesed templid. Jeesuse üleskutse sihilikult variseri pisikesse pühasse templisse vigase kutsumine oli kui kõrvakiil. Jeesus käskis tal kutsuda külalisi, kes olid sõna otseses mõttes oma olemuselt solvavad. Jeesus aga armastas kõiki, oli kaastundlik ning talle tegi haiget, et kedagi peeti väärtusetuks. Piiblis ei ole kirjas, et Jeesus tundis kaastunnet nende vastu, kes seda ära teenisid, vaid nende vastu, kes olid hädas. Jeesus ütles, et järgmises elus tasutakse neile, kes näitavad üles headust ja kaastunnet nende vastu, kes selle eest tasuda ei saa.
Js 34-37 Lk 2:21-33 Ps 71:17-24 Õp 2:3-5
