“…nad ei ole võtnud õpetust.” Jeremija 2:30
Kuidas Sa märkustele ja korrale kutsumisele reageerid? Kas solvud? Kas võtad seda kui tõrjumist? Kas hakkad end kaitsma? Kas “lased sõnumitooja maha” ja kannad hoolt, et ta enam kunagi Su silma alla ei satuks? Kas asud end märkuse tegijaga võrdlema ning ütled: “Võrreldes sellega, mis mina elus korda olen saatnud, pole sina millegagi hakkama saanud.”? Kas hakkad end haletsema, mõeldes, kui raske on elu ja kuidas inimesed Sind kunagi ei mõista ega väärtusta? Tegelikult vajame me kõik inimesi, kes on meiega ausad. Miks? Sest meie ego võib meid kergesti pimestada! Kui Jumal saadab kellegi Sulle märkust tegema, teeb Ta seda seepärast, et soovib Sulle parimat. Tema valmisolek Sind suunata ja parandada näitab, kui palju Ta Sinust hoolib. “Kui te olete ilma kasvatuseta, … tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.” (Hb 12:8). Niisiis, vaata oma vaimulik sünnitunnistus üle! Inimestel, kes on märkustele avatud, on tavaliselt järgmised omadused. 1. Haavatavus. Kui nad eksivad, on nad valmis seda tunnistama juba enne faktiga silmitsi panemist. 2. Õpetatavus. Nad on valmis kuulama, kiired õppima ning alati nõuannetele avatud. 3. Kättesaadavus. Nad ei püüa inimesi vältida. 4. Ausus. Nad jäävad tõele truuks ka siis, kui see teeb neile haiget. Sa ütled: “See on küll kõrge latt!” Jah, on küll! See on latt, millele uhkus vastu punnib ja mille eest habras ego plehku pistab. Igaühes meist on midagi, mis pigem näib hea, kui tegelikult on. Niisiis, kui Jumal saadab Su ellu inimesi, kes hoolivad ja armastavad Sind piisavalt, et olla otsekohesed, siis ole nende märkustele avatud. Sellest oleneb Su isiklik areng ja kordaminek.
Piiblisalmid tänaseks: Koguja 9-12; 1Tm 5
