„Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!“ (Õpetussõnad 3,5)
Kui oma murest kõrgemale vaatad, siis avastad järgmist: 1) oled unustanud, et Jumal on Sinu sõber. Laulik kirjutas: „Issanda osadus on neil, kes teda kardavad.“ (Ps 25,14) Sõprussuhe Jumalaga tugineb temaga koos kogetule – tegevus, vestlus ja mõtted. Kuid kui Sa Jumalaga ei suhtle, siis ei pane ka tähele, et ta on Sinu lähedal, räägib Sinuga, püüab aidata ja parandada ning et tal on oma ajastus. Sellist eluteed ääristab paratamatult muretsemine. 2) teed asju, mida ei peaks. Pastor Peter Marshall palvetas järgmist: „Isa, aita meid, et me end nii hapraks ei tarvitaks, et hirmule ja kahtlusele kerge saak oleme ja et tüdimus ja kannatamatus meid lõhkeaineks ei muudaks; aita, et eelnev ei varastaks meie rahu, ei muudaks meie meelte taevast halliks, kui see peaks helge olema ja meie hinge laulu ei summutaks.“ Teiste inimeste ja nende eludega sammu pidada püüdes, teiste ootusi täites ja lastes oma muredel end maha suruda, kaotad rõõmu. 3) et püha ja ilmaliku vahel on vahe. Jeesus kas on igas Sinu elu valdkonnas Issand või ei ole. Mõnikord arvame, et Jumal on vaid teatud eluvaldkondades ning mõned jätame endale. Ära Sina nii mõtle. Piiblis on kirjas: „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!“ (Õp 3, 5-6) Ela nii ja ole murest üle!
Ob Ml 1-4 Mk 9:30-37 Ps 18:1-29 Õp 12:23-24
