Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku.“ (1. Korintlastele 1, 27)
Üks pastor kirjutas: „Küsitlus küsitluse järel näitab, et inimesed kardavad kõige enam avalikku kõnelemist. Teisel kohal on hirm surma ees. Mis tähendab, et mõned enne sureksid, kui räägiksid teiste ees. Inimesed kardavad seda, sest nad kardavad rumalad näida. Kuid usk on olla valmis seda tegema. Noa oli inimeste arust rumal, kuna ehitas kõrbesse laeva. Saara nägi rumal välja, kui üheksakümneselt lapseriideid valmistas. Iisraellased nägid rumalad välja, kui nad trompeteid puhudes ümber Jeeriko linna kõndisid. Taavet nägi ka rumal välja, kui näiliselt relvituna Koljati vastu astus. Kolm tarka meest nägid rumalad välja, kui tähe suunas minema hakkasid. Peetrus nägi rumal välja, kui keset merd järsku paadist välja astus. Jeesus nägi poolpaljalt ristil rippudes rumal välja. Kõige eelneva ühine nimetaja on usk. Tulemused räägivad iseenda eest. Noa pääses üleujutusest eluga. Saara sünnitas Iisaki. Jeeriko linnamüürid langesid. Taavet tappis Koljati. Kolm tarka leidsid Jeesuse. Peetrus kõndis vee peal ja Jeesus tõusis surnuist üles. Kirjasõna suurimad läbimurded, imed ja pöördepunktid algasid kellestki, kes oli nõus rumal välja nägema.“ Sest „minu mõtted ei ole teie mõtted ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.“ (Js 55, 8-9) Sinu valida on, mille järgi Sa elad, kas enda või Jumala mõtete järgi. Eelnevate näidete varal peaks vastus selge olema. Ii 1-4 Lk 1:1-10 Ps 105:23-36 Kg 7:5-8
