c
“Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge…” Ilmutuse 4:11
Ilmutuse raamatus räägitakse, kuidas Kristus seisab lõpuaegadel seitsme koguduse ukse taga ja koputab, paludes end sisse lasta. Hämmastav! Kas koguduse inimesed ei tunnegi siis Temast puudust? Heidutav on mõelda, et on võimalik rajada suur organisatsioon, nimetada see kirikuks ning jätta seal Jeesuse rõhuasetused ja tegevus tahaplaanile. Iga teenistuse mõõdupuu on see, kuidas seal Kristust koheldakse. Isegi siis, kui rõhutame Vaimu täis elu, võime koguduses kasvatada usklikke, kes on küll Vaimu täis, kuid keda Jeesus üsna külmaks jätab! Me võime kohandada kristluse põhimõtetega, mis toimivad ühtmoodi nii turuplatsil kui kirikus. Johannes nägi ilmutust troonil istuvast Kristusest. Seejärel kuulis ta paljuhäälset hüüdu: “Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja võimu ja au ja kirkust ja õnnistust!” (Ilm 5:12). Hüüdjaiks olid erinevad olevused. “Ja kõike loodut taevas ja maa peal ja maa all ja meres ning kõike, mis on nendes, kuulsin ma hüüdvat: “Sellele, kes istub troonil, ja Tallele – õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!”” (Ilm 5:13). Londonis oli kunagi kaks suurepärast jutlustajat. Kui üks naine läks esimest, dr Joseph Parkerit kuulama, ütles ta lahkudes: “Missugune jutlustaja!” Kui ta läks teist, Charles Spurgeoni kuulama, ütles ta lahkudes: “Missugune Kristus!” Kas armastad Issandat üle kõige?
Piiblisalmid tänaseks: Matteuse17-20
