„Mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul.“ (1 Mo 33, 14)
Tänapäeval on lapsevanematel kalduvus tahta, et lapsed kiiresti suureks saaksid. Arengupsühholoog dr David Elkind nimetas seda nähtust kiirustatud lapse sündroomiks. See juhtub siis, kui vanemad julgustavad last käituma kui teismelist, näiteks ostes lasteaialapsele kosmeetikat, lubades enne teismeiga kohtingutel käia ja koheldes lapsi pigem kui täiskasvanuid, oodates neilt täiskasvanute tasemel otsuseid, riietades neid trendiriietesse ja lastes neil vaadata täiskasvanutele mõeldud filme, sarju, muusikavideoid ja muud internetis kätte saadavat. Varasematel aegadel mõistsid vanemad turvalist ja korralikku lapseea arengut. Olid olemas kultuurilised vanusega seotud ülemineku märgid, mis käitumise kas heaks kiitsid või maha laitsid. Täna on need märgised kadunud või on need kehtivad nooremas vanuses. Kui lapsi eale mittevastavalt kohelda, siis võib hilisem piiride seadmine raskeks osutuda. Kuidas panna 13-aastane reeglite järgi käituma, kui ta ise end juba täiskasvanuks peab? Kiirustatud lapse sündroom varastab meie lastelt lapsepõlve ja surub nad uude graafikusse, kus nende vaimset ja füüsilist tervist arvesse ei võeta. Kui oled tark, siis järgid Jakobi nõuannet Eesaule: „Mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul.“ (1 Ms 33, 14) 1 Sm 5:1 – 6:16 Ilm 11:15-19
