„Kasvage armus.“ (2. Peetruse kiri 3, 18)
Mõtle, kui rõõmsam ja energilisem oleksid, kui ei peaks teisi inimesi kontrollima ja nende vigu parandama. Üks kirjanik kirjutas. „Kingi oma kallitele inimestele eneseväärikus, et nad ise oma vigu teeks ja neist õpiks. Kui Sa kogu aeg kellegi teise asjadesse nina topid, siis esiteks põled ise läbi, teiseks ei lase sa Jumalal nendega tööd teha. Need inimesed kuuluvad Jumalale, mitte Sinule!“ Kui seadusekuulekad juudid üritasid oma seadusi teistele usklikele peale suruda, kirjutas Paulus selle kohta: „Kes sööb kõike, ärgu pangu halvaks seda, kes ei söö, ja kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal on tema vastu võtnud.“ (Rm 14,3) Mõnikord, kui püüame olla pühad, siis kõlame järsuna. Kuna Sina ei ole vaba midagi tegema, siis ei tähenda, et Sa võid teisi hukka mõista. Eelnev ei kehti Piiblis keelatu kohta. Tugevad arvamused ei anna Sulle õigust neid teistele peale suruda. Pea meeles, et Sinu teoloogia võib õige olla, kuid suhtumine vale. Kirjanik Gladys M. Hunt kirjutas: „Vastu võtmine tähendab olla väärtuslik sellisena, nagu oled. Võid vabalt oma tundeid väljendada ja katsetada uusi ideid ilma, et Sind põrmustataks. Võid isegi patuseid mõtteid väljendada ning neid tarkade küsimustega arutada. Tunned end turvaliselt. Keegi ei mõista kohut, isegi mitte siis, kui nad sinuga nõus ei ole. See ei tähenda, et Sind kunagi ei parandata. See tähendab lihtsalt, et võid turvaliselt sina ise olla.“ Kui asi puutub tõesse, siis jää endale kindlaks. Kui aga asi puutub isiklikesse eelistustesse, tavadesse ja traditsioonidesse, siis „mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine hindab kõiki päevi ühesuguseks.“ (Rm 14,5)
3Mo 8-13:38-14:57 Lk 24:13-18 Ps 50:1-15 Õp 9:13-16
