,,Oodates õndsa lootuse täitumist…’’ Tiituse 2:13
Ülestõusmise õnnistatud lootus ei ole loterii, kus ainult üks inimene miljonist saab peavõidu. See ei ole lohutus, mida pakutakse surnuaias leinajatele. See on lootus, mis on ehitatud kindlusele. Jeesus ütles: ,,Sest mina elan ja ka teie peate elama.’’ (Jh 14:19) Paulus pani selle kirja selliselt: ,,Aga igaüks oma järjekorras: uudseviljana Kristus, pärast seda Kristuse omad tema taastulekul.’’ (1 Kr 15:23) Paulus kirjutas Korintose kristlastele, kes olid õppinud Kreeka filosoofia järgi varjulisest elust pärast surma. Keegi proovis neid veenda, et surnukeha ei saa üles tõusta, ei nende ega ka Kristuse oma. Apostel ei suutnud taluda seda mõtet ja avaldas tõendid: ,,[Jeesus] äratati kolmandal päeval üles, ta näitas ennast Keefasele, neile kaheteistkümnele, enam kui viiesajale, Jaakobusele, kõige viimaks näitas ta ennast ka minule.’’ (s1, 1 Kr 15:4-8) Kui palju tunnistajaid seal oli? Toatäis? Ei, neid oli sadu! Nad ei näinud lihtsalt jumalaid ega kogenud tunnetust. Matusetalitusel kõnelejad lisavad tihti lause: ,,Ta jääb elama meie südametesse.’’ See pole sama, mida Jeesuse jüngrid ütlesid. Nemad nägid teda tegelikkuses. Kui Sina oled usaldanud Kristust kui oma Päästjat, siis ühel päeval näed ka Sina teda tegelikkuses. Surres läheb Sinu hing, et olla koos Temaga. Kui ta tagasi tuleb, siis tõuseb Sinu keha ja kohtab teda õhus. ,,Ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga.’’ (1 Ts 4:17) Võimas, täiesti võimas!
Piiblisalmid tänaseks: Ilmutuse 12-14
