„Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob!“ (Õpetussõnad 27, 1)
Ootamatused võivad meid jalust maha niita. Mõned jäävad maha lebama, teised ajavad end püsti ja lähevad edasi. Nad keelduvad kaotusega leppimast, olles nagu mees, kes ütles: „Ma ei ole kunagi pikali, olen kas püsti või end püsti ajamas.“ Sellised inimesed võtavad elus juhtuvat kui õppetundi. Armastatu kaotamine teeb kirjeldamatult haiget, kuid võib olla tõukeks iga päev tõeliselt elama hakata. Töö kaotus võib olla väga ebameeldiv kogemus, kuid see võib anda võimaluse näha andeid, millest enne midagi ei teadnud. Halbade harjumustega võitlemine võib viia elu ümberhindamise ja uute ning paremate harjumuste tekkimiseni. Võid valmistuda halvimaks raha säästes, uusi tooteid ja tehnoloogiaid tundma õppides, häid suhteid hoides, et oleks, kellele häda korral helistada. See on kui tagavara, mida loodad, et kasutama ei pea. Kuid kõige olulisem on hoida suhteid Jumalaga. „Issanda käest on mehe sammud ja ta kinnitab seda, kelle tee on tema meele järgi. Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Issand toetab ta kätt.“ (Psalmid 37, 23-24)
Rm 3:21 – 6:23 Jh 10:1-10 Ps 133 Õp 29:15-18
