3. jaanuar
„Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!“ (Markuse evangeelium 12, 30)
Jumal on loonud meid võimega õppida kuni surmani. Keskmine aju kaalub üle kilo, kuid neuroloogid on välja arvutanud, et meie aju on võimeline õppima järgmised kolmsada
miljonit aastat iga sekund midagi uut. See on korraga imeline ja hirmutav. Õppimine ei ole pelgalt nautimine, vaid omandi õige haldamine. Jeesus ütles: „Armasta Issandat, oma
Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!“ (Mk 12, 30) On võimatu määrata, mitu protsenti oma ajust me kasutame, kuid kõigil
meil on vaba ruumi. Sinu ettekujutusvõime suudab rohkem, kui unistada oskad. Ometi hakkame kuskil eluteel elama mälestuses ja mitte unistustes. Me ei kujunda enam tulevikku,
vaid hakkame minevikku kopeerima. Nii lõpetame elamise ja hakkame surema, sest ei hari ennast enam. Jumala armastamine eeldab, et üritad õppida nii palju kui võimalik. Küpsuse
tõeline lakmustest ei ole see, kui palju Sa tead, vaid kui palju Sa ei tea. See on leppimine, et Jumalat ei saa mõista, vaid ta on imede allikas. Püha imetlus läidab Sinu sees huvi rohkem
Looja ja loodu kohta teada saada.
1 Ts 4-5 Mt 2:1-12 Ps 90:1-6 Õp 1:1-4
