„Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!“ (Markuse evangeelium 12, 30)
Jumala armastamine on oma meele tark kasutamine. See tähendab armastada Jumalat loogiliselt, loominguliselt, mõttega ja intuitiivselt. Albert Einstein on öelnud: „Kõige olulisem on mitte lõpetada küsimuste esitamist. Uudishimu eksisteerib asja pärast. Ei ole muud teha, kui imestada, mõelda igaviku, elu ja reaalsuse imelise ehituse üle. Piisab, kui iga päev natuke mõista püüda. Ära kunagi kaota oma püha uudishimu.“ Oma geniaalsust pisendada püüdes ütles Einstein: „Minul ei ole mingit erilist annet. Ma olen lihsalt kirglikult uudishimulik.“ Piiblis on kirjas: „Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad.“ (Ps 24,1) Sinu uudishimu peaks olema piiritu ja piiramatu. Ladinakeelne sõna hariduse kohta kätkeb endas mõistet suurendama. Enamik õppeprogramme on mõeldud meid teadmisega toitma, mitte uudishimu tekitama. Selle tulemusena võime kaotada kõige olulisema, milleks on armastus õppimise vastu. Ühes ülikoolis prooviti järgmist: lõpetajatele anti kuu aega pärast lõpueksamit sama töö. Kõik kukkusid läbi. Tõde pähe õppides ei jõua see lühimälust kaugemale. Ja päris kindlasti ei jõua see Sinu hinge. Kahjuks juhtub seda ka kirikus. Lahenduseks on Jumala Sõna praktiseerimine igal võimalusel.
2 Ts 1-3 Mt 2:13-18 Ps 90:7-17 Õp 1:5-9
