Õppetunnid Joosepi elust II

„Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata.“ (Matteuse 1, 19)
Joosepi elu vaikne tegevus annab meile kolm võtit Jumala lubadustes elamiseks. Vaatame täna esimest, milleks on arm. Joosepit kohtame keset isiklikku kriisi. Ta armastas Maarjat, uskus, et ka naine armastas teda, kuni sai teada, et naine ootab last. Kuidas tuleks reageerida? Kas avalikult häbistada ja lasta ta kividega surnuks loopida nii nagu Moosese seadus nõudis? Ei, Joosep valis viha ja kättemaksu asemel armu. Läbi selle jäi Maarja ellu ning tema sündimata laps sai Päästjaks. See mõistev, arndestav ja armuline puusepp aitas kasvatada mõistva, andestava ja armu täis Poja. Poja, kes hakkas eelarvamustele ja vihale vastu, kes tõusis oma kultuuris taunitud diskrimineerimisest kõrgemale ning kohtles Samaaria naist kui võrdset, kes vabastas naise kaevul elutäiest süüst ja tühjusest ning kes tõi päästet ja lootust tervele linnale, kes ei mõistnud patult tabatud naist hukka, öeldes: „Ega minagi mõista sind surma.“ (Jh 8, 11) Poja, kelle arust patused olid eksiteel, mitte halvad. Üks Joosepi teistest poegadest kasvas üles ja hakkas Jeesust uskuma, kirjutades ühe raamatutest Piiblis, milles on öeldud: „Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.“ (Jk 3, 17) Kas keegi on Sulle haiget teinud? Siis järgi Jeesuse eeskuju ja ole armuline. Ii 21-23 Lk 1:67-80 Ps 128 Kg 10:5-9