„Anna nüüd mulle tarkust.“ (2. Ajaraamat 1, 10)
Kui kuningas Saalomon troonile astus, siis ütles Jumal talle: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!” (2 Aj 1, 7) Kujuta ette, et Saalomonile andis sellise võimaluse keegi, kelle sõnavaras sõna „võimatu“ ei eksisteeri. Asjal oli aga konks. Jumal proovis Saalomoni, et teada saada, mis tema südames on. Ülbe inimene oleks palunud kuulsust. Ilmalik raha. Isekas võimu. Saalomon küsis tarkust. Jumal andis Saalomonile midagi, mis oli suurem kuulsusest, ekstravagantsem rikkusest ja põnevam võimust. Kõik materiaalsed hüved, mida Saalomon nautis, tulid tarkusega kaasa. Anonüümne mõtleja on kirjutanud: „Ütle mulle, millised on sinu unistused ja ma ütlen sulle su elu saladuse. Ütle mulle oma palved ja ma kirjutan sinu hinge loo. Ütle mulle, mida sa palud ja ma ütlen, mida sa saad. Ütle mulle, mida sa otsid ja ütlen sulle, kes sa oled. Ma ei taha teada, mis sul on, vaid mida sa tahad. Mind ei huvita, mis sul on, vaid mida sul ei ole ja mida sa tahad. Mind ei huvita sinu omand, vaid mida sa veel omandanud ei ole ja mille poole püüdled, see, mis tuleb su juurde su võitudes päeval ja unenägudes öösel. Ideaal, mille endale sead, mida sa väärtustad ja mida püüdled ja millele oma südame andnud oled. See kõik on inimese mõõt.“ Palu täna omale tarkust. Hb 9:1 – 11:16 Mt 14:1-12 Ps 5 Õp 5:1-2
