“…nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida…” Luuka 18:1
Kui keegi ründaks Su kodu või kogukonda, siis Sa ju kaitseksid neid? Neid rünnataksegi, kuigi vaenlast pole näha. Paulus ütles, et lõviosa rünnakute peatamise vastutusest lasub kristlastest meestel: “Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid…” (1Tm 2:8). Siin ei ole meeste all mõeldud inimkonda üldiselt, vaid selgesõnaliselt meessugu. Ma ei taha öelda, et ainult mehed peavad palvetama. Iga kristlane peab palvetama. Samuti ei ütle ma, et palvetamine on ainus asi, mida tuleb teha. Kuid see on esimene asi, mida teha! John Bunyan on öelnud: “Sa saad teha rohkem kui palvetamine pärast seda, kui oled palvetanud, kuid sa ei saa teha rohkem kui palvetamine, kuni ei ole palvetanud.” Jaakobus kirjutas: “Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.” (Jk 5:16). Pane tähele sõnu “õige inimese”. Iga kristlane on riietatud Kristuse õigusega, see tähendab, et seisad Jumala ees õiges staatuses. On olemas kaht sorti õigust, üks tuleneb positsioonist ja teine arvestab tegelikkusega. On õigus, mida tuleb igapäevaselt “harjutada” ja ellu rakendada, lastes Pühal Vaimul end puhastada, täita ja kasutada. Nii nagu Sina ei taha juua määrdnud kruusist, nii ei taha ka Jumal võtta kuulda kristlase palveid, kelle elu on saasta täis. Jumal vastab aga palvetele, mis tulevad puhtast südamest ning on sedavõrd tõsised ja tungivad, et on näha, et Sa ei viska lihtsalt soove õhku, vaadates, missuguse Jumal kinni püüab. Ta kuuleb palveid, mis langevad kokku Tema Sõna ja eesmärkidega ning mis lähtuvad pühendunud südamest, sest “…sest kahtleja … ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt…” (Jk 1:6-8).
Piiblisalmid tänaseks: Psalm 73-77; Efeslastele 5
