“Ma tänan Issandat igal ajal…” Psalm 34:2
Kui karjud laupäevaste pallimängude ajal hääle ära, kuid pühapäevastel jumalateenistustel istud ülistuse ajal vait kui sukk, siis pakub ehk sport Sulle enam põnevust kui vaimulikud asjad. Oih! Kui kõrgelt väärtustad Sa Jumala ülistamist ja suhet Temaga? Sa ütled: “Aga vahel pole üldse sellist tunnet, et tahaks ülistada.” Tunnetel on ülistusega üsna vähe tegemist! Ükski hea suhe ei ole rajatud tunnetele, vaid otsusele ja pühendumisele. Piiblis öeldakse: “Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja.” (Hb 13:15). Pane tähele sõnu “alati” ja “kiitusohvrit”. Loeb vaid selline ülistus, mille nimel on tulnud midagi ohvriks tuua! Kujutle ülistamas inimest, kel on hea töökoht, tore perekond ja kes on hea tervise juures. Seejärel kujutle ülistamas inimest, kes elab üksi, kes on haigusest puretud, kes tõstab ülistuseks jõuetud käed ja hääle. Mis Sa arvad, kumb saab parema “hinde”? Psalmist ütles: “Päikesetõusust loojakuni olgu kiidetud Issanda nimi!” (Ps 113:3). Sama mehe päevakavasse kuulusid regulaarsed ülistuspausid: “Seitse korda päevas ma kiidan sind…” (Ps 119:164). Meil on tee- ja kohvipausid, temal aga olid ülistuspausid! Kui soovid muuta enda ümbrust ja suhtumist, siis hakka kogu päeva jooksul Jumalat kiitma. Nii ei õnnista Sa üksnes Issandat, vaid Tema õnnistab sajal erineval moel Sind. Ära usu selle osas vaid teiste sõnu, vaid proovi ise järele!
Piiblisalmid tänaseks: Hesekieli 29-32; 1. Johannese 4
