Jõululaupäev
„Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.“ (Luuka evangeelium 2, 10)
Paljude inimeste jaoks on jõuluaeg rõõmu asemel kurbust täis. Kirjanik Jon Walker kirjutas: „Istun kiirtoidu restoranis ja vaatan, kuidas noor neiu oma emaga varaseid jõule tähistab. Tema kingitused on laual laiali ning kuulsin teda just oma emale ütlemas: „Igatsen su järele, ema.“ „Tunnen ka sinust puudust, kullake.“ Nende lauast eemal istub naine, kes neid märkamatult ja ometi tähelepanelikult jälgib. Olukorda ajakirjanikule omase uuriva silmaga vaadates saan aru, et ema ja tütart jälgiv naine on sotsiaaltöötaja ning see siin on järelvalve all jõulude tähistamine. Varsti tulevad tüdruku kasuvanemad ning viivad ta koju. Ema jääb üksi. See on jõulude varjatud pool, mille olemasolust me tihti teadlikud ei ole. Kipume looma jõuludest ettekujutuse, millel reaalsusega palju pistmist ei ole, isegi mitte kõige paremates kodudes. Paljud jõulumälestused on täis pinget. Võib-olla on ema taas purjus või isa oma uue perekonnaga ega tule ilmselt kunagi tagasi. Detsembris on enesetappude arv kõrge ja depressioon on sama levinud kui raadiost tulev „Last Christmas“. Palju enamatel inimestel on jõulude ajal valus olla, kui me arvame. Need, kes jõulude tühjast lootusest tüdinenud on, saavad nüüd hea uudise. Hea uudis on, et Jeesus on meiega. Tema tuli rõõmusõnumit tooma. Oma olukorrale vaatamata on just tema Sinu kõige parem kingitus, sest: 1) on see kõige hinnalisem kõigist kingitustest, sest Jeesus maksis selle eest oma eluga; 2) on see igavene; 3) võid seda kogu oma ülejäänud elu nautida.
1 Kr 4-6 Mt 1:12-17 Ps 117 Õp 31:18-21
