„Ma pean aga õigeks teid meenutamise abil virgutada.” (2. Pt 1,13)
Teivashüppaja avastab, kui kõrgel latt on, alles siis, kui ta sellest üle saab. Siis tõstab ta lati kõrgemale. Jumal teeb sama. Ta venitab Sinu usku kuni näilise murdepunktini. Pastor ja kirjanik Jon Walker on öelnud: „Ühel hetkel mõistsin, et Jumal venitas mu usku. Eriti, kui ta ütles, et pean loobuma igakuisest palgast ning hakkama usus elama. Uskudes, et Jumal hoolitseb minu eest tegingi seda. Kirjutasin üles kõik korrad, kui Jumal mu eest hoolitses ning nimekiri kasvas pikaks. Jumal liigutas mind „loodan, et see juhub”-staadiumist „tean, et see juhtub”-staatusesse. Ometi täitsid kahtlused mind vaid mõne kuuga. Kaotasin sihi ning hakkasin otsima viise, kuidas sissetulekut tekitada. Arvasin, et vastutan asjade toimumise eest, sest Jumalal ei pruugi see alati õnnestuda. Võib-olla oled Jumala usaldamises minust kaugemal või tunned sama, mis mina.” Pea meeles, et kindel usk tuleb vaid raputatud usust, mis on muutunud kindlaks ja tugevaks. Kõige enam peaksime püüdlema usu kasvatamise poole, sest „ilma usuta on võimatu olla meelepärane.” (Hb 11,6) Just seepärast kirjutas Peetrus: „Seepärast ma tahan teile kõike seda üha meelde tuletada, kuigi te seda küll teate ja olete kinnitatud teile antud tões. Ma pean aga õigeks teid meenutamise abil virgutada.” (2. Pt 1, 12-13) Meenuta endale pidevalt, et Jumal on ustav.
