„Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.“ (Heebrealastele 10, 23)
Loomise ajal luges Jumal päevi möödunud öödest alates. Piiblis ei ole kirjas: „Siis sai hommik ja sai õhtu – esimene päev.“ Ei, Piiblis on kirjas: „Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev.“ (1 Ms 1,5) See tähendab, et Jumal toob valguse pimedusest, nii nagu ka Sina pead ühest teise jõudmiseks tegema. Jumal ütles Moosesele, et surmaingel tuleb öösel ja kui ta näeb uksepiidal talle verd, siis jätab ta selle maja elanikud puutumata. (vt 2 Ms 12, 12-13) 2. Moosese raamatus on kirjas: „Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks – vesi lõhenes. Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda.“ (2 Ms 14, 21-22) Laulik kirjutas: „Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad ja ülistage tema püha mälestust!“ (Ps 30,5) Koit on eelneva öö kontrasti tõttu veel imelisem, nii nagu Sinu edu on väärtuslikum sellele eelnenud valu ja pingutuse tõttu. Suured hommikud saabuvad peale raskeid öid. Kellegi rõõmust rõkkavad hommikuhõisatused võivad olla just tänu sellele, et raske öö on möödunud. Piiblis on kirjas: „Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.“ (Hb 10, 23) Jumala usaldamine on rohkem kui soovmõtlemine. See on teadmine, et ta peab oma sõna. See on mõista, et tema otsustab nii loodu kui tingimuste üle. Seega sõna tänaseks päevaks on – pea vastu!
4 Ms 4:34 – 6:27 Mt 9:27-38 Ps 104:24-35 Õp 3:11-12
