„Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.“ (Psamid 147,3)
On aegu, kui me kogeme äratõukamist, reetmist ja pettumust. Kuid kui neist kogemustest kinni hoiame, siis oleme pidevas valus. Kui keeldume andestamast ja edasi minemast, siis anname hingevaenlasele relva, mida ta igal võimalusel meie vastu kasutab. Tähtis pole see, mis meiega juhtus, vaid see, kuidas sellele reageerime. Kui laseme valul oma mõtteid valitseda, siis hakkab meie vaimne heaolu selle all kannatama. Jeesus ei taha, et terve elu vanu haavu veritsemas hoiaksime. Ta tahab meid terveks teha. Seepärast andis ta meile Sõnas imelised lubadused. Ükskõik, kui palju meile haiget tehti, tahab Jumal meid täiesti terveks teha. „Sest ma tahan lasta kasvada sulle korba ja ravida sind sinu haavadest, ütleb Issand.“ (Jr 30, 17) Kui oled aastaid lahendamata valuga maadelnud, siis on Jumal pääsetee teinud. „Ta parandab need, kelle süda on murtud ja seob kinni nende valusad haavad.“ (Ps 147,3) Oma eluajal tervendas Jeesus palju inimesi ja pakkus neile lohutust. Kui ta siit ilmast lahkus, siis ei jätnud ta meid maha. Ta jättis meile igavese lohutuaja – Püha Vaimu, kes meid aitab, trööstib ja on sõbraks. (vt Jh 13,5) Tema jõud on Sinule kättesaadav ning tema abiga saad parandada iga haava. Hb 5-8 Lk 10:1-12 Ps 5 Õp 5:1-2
