„Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod.“ (Psalmid 139, 14)
Kas elu oleks võinud juhuslikult tekkida? Kas päikesesüsteem oleks saanud õnnetuse tagajärjel tekkida? Mida rohkem teadus areneb, seda enam on näha Suure Meistri näpujälgi. Teadlased uurivad jätkuvalt inimraku jumalikku korda. Ameerika biokeemik Bruce Alberts on kirjutanud: „Oleme alati rakke alahinnanud. Kahtlemata teeme seda ka praegu. Rakud, elu kõige algsem osa, on kui tehas, milles on tootmisliinid ja süsteemid, kus erinevad proteiinid on kindlatel kohtadel.“ Laulik Taavet ei olnud teadlane, kuid ometi mõistis ta, et oleme Jumala keerukas kätetöö. „Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti. Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.“ (Ps 139, 13, 15, 17-18) Peatu täna ja täna Jumalat tema imelise kätetöö eest.
3 Ms 1-4 Mt 2:19-23 Ps 10:1-11 Õp 1:10-16
