„Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.“ (Psalmid 23,4)
Pastor kirjutas:“ Jutlustaja dr Donald Grey Barnhouse sõitis koos lastega oma abikaasa matustelt koju. Üks lastest küsis: „Issi, kuhu emme läks? Mis tähendab „surnud“?“ Just sel hetkel sõitis neist kaubaauto mööda ja nende autole langes vari. Dr Barnhouse küsis oma lastelt: „Lapsed, kas te tahaksite saada löögi kaubaautolt või pimeduselt? Kui surra koos Kristusega, siis saab pihta ainult varjuga.“ Paulus kirjutas: „Meie ei taha aga, vennad, et teil jääks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teie ei oleks kurvad nagu need teised,kellel ei ole lootust. Sest,kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka,et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama. Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga. Julgustage siis üksteist nende sõnadega!“ (1 Ts 4, 13-18)
Esr 6-8 Jh 6:52-71 Ps 114 Õp 24:23-25
