Kristuse taevaminemise püha
„Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.“ (Psalmid 126,6)
Kui Sul silm kergesti märjaks läheb, siis võib juhtuda, et Jumal on Sulle pisara teenistuse andnud. Kirjanik Liz Curtis Higgs selgitas: „Mina hakkan kergesti nutma. Rõõmupisarad, kurbusepisarad, ülevoolavad pisarad ja filmivaatamisest tulevad pisarad. Ma nutan kirikus, kui kuulen kaunist laulu või jumalasõna, kui näen, et keegi tuleb usule või kui vanem Piiblit loeb. Jumala ligiolu on minu jaoks nii suur, et paneb pisarad voolama. Olen leppinud, et nii on, kuigi paljudel naistel on selle pärast häbi. Üks naine Missouris arvas, et tema pisarad peatavad Jumalat. Ta ütles, et iga kord, kui inimesed räägivad oma valust, siis ta nutab. Kaisutasin teda ja ütlesin talle, et tal on pisarate teenistus. Piiblis on kirjas „rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega,“ (Rm 12, 15) ja palutud „ julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.“ (2 Kr 1, 4) Sinu pisarad aitavad!“ Jumal kasutab kõike, mille temale anname. Naeru, pisarad, rõõmud ja mured. Võidud ja eksimused, tugevuse ja jõu. Meie tunnistus on aus ja siiras, kui anname ennast sellisena nagu oleme, mitte ei oota, et kõik on korras ja ideaalne. Ajani, mil „Tema pühib ära iga pisara nende silmist“ (Ilm 21,4), on meie pisarad Jumalale kallid. Nii kallid, et ta paneb Sinu „pisarad oma lähkrisse.“ (Ps 56,9)
Lk 24:50-53 Ap 1:1-11 Ef 4:7-10
