Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi!“ (Jaakobuse kiri 4,8)
Me ütleme sõnadega, et usaldame Jumalat, kuid kardame südames, et ta ei aita meid siis,kui meil kõige rohkem abi vaja läheb. Me arvame ekslikult, et kui probleemi peale piisavalt kaua mõtleme ja selle pärast muretseme, siis lahendame selle kuidagi ise, juhuks kui Jumal peaks unustama ja meie ajakava järgi mitte välja ilmuma. See toob probleemi lähedale meile, mitte sellele, kes seda lahendada suudab. Kui otsustame aga uskuda, et Jumal valitseb meie elus ja tuleb toime iga olukorraga, siis liigume lähemale Jumalale ja probleemid muutuvad pisikeseks. Mida lähemal probleemile oled, seda väiksem on Jumal ja mida lähemal Jumalale oled, seda pisem on probleem. Piiblis on kirjas: „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!“ (Õp 3,5) Jumala usaldamine jätab vähem ruumi mõtlemisele ja püüdele leida vastuseid, mida Sul ei ole. Selle asemel, et kuulata närivat häälekest enda sees, mis küsib: „Mida Sa teha kavatsed?“, liigu Jumalale lähemale ja ütle: „Ma usaldan Jumalat, kes näitab, mida ma tegema pean.“ Taavet ütles:„Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti. Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.“ (Ps 73, 26,28) Kus on Jumal, kui Sul teda kõige rohkem vaja on? Sinu kõrval! 2Ms 39-40 Lk 15:11-32 Ps 135 Õp 7:21-23
