„Ja Taavet võttis vilisti pea ning viis selle Jeruusalemma, aga tema sõjariistad pani ta oma telki.“ (1. Saamueli raamat 17, 54)
Iga kord, kui Taavet nägi Koljati rüüd, tuletas see talle meelde Jumala truudust ning väge. Piiblis on mäletamist mainitud palju kordi. Jumala jaoks on oluline, et me ehitaks mälestuspaiku ja altareid. Jaakob ehitas Peetelisse altari, kohta, kus Jumal andis talle elumuutva nägemuse. (vt 1 Ms 28, 18-22) Iisraellased võtsid Jordani jõest kaksteist kivi ning ehitasid nendest Gilgalisse altari, meenutamaks, kuidas Jumal mere nende ees lahutas. (vt Js 4, 20-24) Saamuel ehitas altari Mispasse ja andis sellele nimeks „Eben Eeser“, kuna Jumal vastas tema palvele ja suunas loodusjõud vilistide peale. (vt 1 Sm 7, 12) Ilma pühade mälestuspaikade ja meenutusteta unustame õppetunnid, mida elu jooksul saame. Piiblis on kirjas, kui palju Koljati rüü kaalus. Iga kord, kui Taavet oma telgi uude kohta kolis, võttis ta Koljati varustuse kaasa. See oli talle iga päev meenutuseks Jumala truudusest. See aitas ta enesekindlust tõsta ning andis kindluse, et ükskõik, mida tulevik toob, siis saab ta sellest Jumala abiga läbi. Kui Jumal aitas ja kaitses Taavetit, aitab ja kaitseb ta ka Sind. Kui Jumal on seda varem teinud, siis teeb ta seda taas.
2 Kn 4:18 – 6:33 LK 13:18-35 Ps 136:1-12 Õp 6:30-31
