„Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast südamest.“ (2. Ajaraamat 25,2)
Piiblis on kirjas: „Amasja oli kuningaks Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat. Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast südamest.“ (2 Aj 25, 1-2) Kuningas Taaveti kohta ütles Jumal: „Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13, 22) See võib natuke segadusse viia, sest kui loed Taaveti elu kohta, siis on seal abielurikkumine, mõrv ja eelneva varjamine. Taavet oli halb abikaasa ja isa. Kuid Taaveti süda oli Jumalale pühendunud. Kuidas me seda teame? Sest kui ta eksis ja pattu tegi, siis kahtses ta siiralt ja tahtis Jumalga taas asjad korda ajada. Taaveti siira ülistuse üks näide on et „tantsis kõigest väest Issanda ees“ (2 Sm 6, 14) ja tema tants oli „hüppamine ja kargamine.“ (vt 2 Sm 6, 16) Amasja elas ligi kolmkümmend aastat tehes õiget asja ilma pühendumuseta. Kuid Taavet püüdis oma vigadele vaatamata Jumala poole kogu oma südamest. Sõna tänaseks päevaks on – pühendu Jumalale siirast südamest.
Js 63-66 Jh 9:13-23 Ps 115 Õp 29:7-10
