„Usus jättis ta maha Egiptuse, sest otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.“ (Hb 11,27)
Moosese elu võib kolme sõnaga kokku võtta: „Ta püsis vaprana.“ Ta tegi seda vaatamata vaarao vihale, heebrealaste kangekaelsusele, kes virisesid, süüdistasid ja mässasid. Vaatamata Miriami ja Aaroni kriitikale, vaatamata kümne luuraja hirmutavatele sõnadele, et: „me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.“ (4 Ms 13,33) Mida Mooses siis tegi? „Usus jättis ta maha Egiptuse, sest otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.“ (Hb 11,27) Ta hoidis oma silmad Jumalal, mitte inimestel. Paulus andis meile eluvõitluste võitmise saladuse: „Kui te olete kõik teinud. Seiske nüüd.“ (Hb 11, 13-14) Seiske, kui teie vaenlastel hästi läheb. Seiske, kui kurjad näivad võitvat. Seiske, kui suured inimesed käituvad väiklaselt ja väikesed nõuavad võimu, mida nad ära ei ole teeninud. Kus Sina täna vaimselt oled? Kas värised neis kohtades, kus kunagi tugev olid? Kas annad ahvatlusele, hirmule, tujudele ja teiste arvamustele järele, kuna soovid nende heakskiitu? Seisa kindlalt! Mooses tegi seda veel oma kaheksakümnendates eluaastates. Ta hoidis oma silmad Jumalal. Tema elu ainus eesmärk oli Jumalat teenida, teda ülistada ja tema heakskiitu saada. Sõna tänaseks päevaks on – seisa kindlalt!
