„Minu, elava vee allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid,
mis ei pea vett.“ (Jeremija 2, 13)
Vaadakem lähemalt ja püüdkem mõista rahulolematuse põhjuseid: 1) valedest kohtadest
õnne otsimine. Jumal ütles: „Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: minu, elava vee
allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.“ (Jr 2,
13) Sinu sees on tühjus, mida vaid Jumal täita suudab. Ava end talle. 2) teiste mitte –
teenimine. Teistega käitumine näitab, kuidas me ennast tunneme. Filosoof ja luuletaja Eric
Hoffer ütles: „On imeline, et armastame oma naabrit nii nagu iseennast. Teeme teistele nii
nagu endale. Ennast vihates vihkame teisi. Enda vastu kannatlikud olles oleme ka teiste
vastu kannatlikud. Endale andestades oskame ka teistele andestada. Nii enda armastamine
kui ka iseenda vihkamine on maailma hädade põhjustajaks.“ 3) enda teistega võrdlemine.
Paulus kirjutas: „Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves!“ (Rm
12,15) Kellegi teise saavutuste või õnnistuse peale kade olemine võtab Sinu rõõmu. Piiblis
on kirjas: „Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama
tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. Aga meil
on meile antud armu järgi erinevaid armuande.“ (Rm 12, 4-6)
Ho 11-13 Jh 15:5-17 Ps 14 Õp 28:13-16
