“Pidage seda lausa rõõmuks, … kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse…” Jaakobuse 1:2
Lori Schneider on üks väheseid naisi, kes on roninud Mount Everestile, ent see on vaid üks samm teel, mida ta alustas kümme aastat varem, kui tal diagnoositi hulgiskleroos (MS). Ta oli hirmul, kuid otsustas siiski oma eesmärgi täide viia ning tuli töölt ära ja pühendas end mägironimisele. Üheksa aasta pärast oli ta vallutanud kuue kontinendi kõrgeimad tipud! Tema isa ütles: “Lori ei näe MS-i negatiivse, vaid positiivsena. Ta võttis selle vastu kui väljakutse.” Esimese ülemaailmse MS-päeva auks plakatit lahti rullides helistas ta satelliittelefoniga isale ja ütles: “Ma olen tipus! Ma sain sellega hakkama!” Täitus unistus, mille täideviimiseks oli kulunud kuusteist aastat! Nüüd on ta eesmärgiks näidata teistele, kes sama haigusega rinda pistavad, et samm-haaval on võimalik ronida isegi kõrgeima mäe otsa. B. J. Gallagher kirjutab raamatus “Staying the Course” (“Kursil püsides”): “Meie teekond seisneb arenemises, mitte täiuslikkuses. See ei tähenda ühe asja tegemist 100 % paremini, vaid iga päev saja asja tegemist 1 % paremini. Progress on evolutsiooniline, mitte revolutsiooniline. Enamus päevi liigume edasi tolle, mitte miile. Kõige tähtsam on elus alati kohal olla, ükskõik, kas on tahtmist või mitte. Küsi endalt: “Missuguseid kahte või kolme väikest, kuid edasiviivat asja saan täna teha?” Hämmastav, kui suuri vahemaid võid samm-haaval ületada. Väikesed asjad teevad kokku suure, tollidest saavad miilid. Me lükime oma püüdlused kokku nagu rea pärleid ja ei kulugi palju aega, kui terve kee kokku saab!”
Piiblisalmid tänaseks: Iiob 38-39; 2. Korintlastele 12
