“Õndsad on need, … kes käivad Issanda Seaduse järgi!” Psalm 119:1
119. psalm on Piibli pikim psalm, millel on 176 salmi – see on armastuslaul Jumala seadusele. Psalmisti entusiasmi moraalikoodeksi osas aitab ilmekalt mõista pilt kaljuserval mängivatest lastest. Ilma korraliku piirdeaiata on lapsed pidevas ohus, nad ei saa end kunagi vabalt tunda. Tänu piirdele võivad nad aga vabalt ja kartmatult mängida. Jumala seadus on kaitsepiire, mis toob endaga uskumatu vabaduse. Muidugi on vaid aja küsimus, millal hakkab laps mõtlema, mis on teisel pool aeda. Kui ta ei usalda piirde seadjat, ronib ta sellest üle ning kukub kaljuservalt alla. Kui tal on õnne ja ta jääb ellu, tuleb ta tagasi ja ütleb psalmisti sõnadega: “Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.” (s 67). Kuid see pole veel kõik! Jumala seadus pole üksnes piirdeaed, vaid ka peegel, mis näitab, et me ei suuda Tema abita Tema standarditele vastata. Vaid siis, kui mõistame, et aia ehitaja armastab meid ja soovib meile parimat, oleme rõõmsad, et võime püsida õigel pool. Kümme käsku algavad sõnadega: “Mina olen Issand, sinu Jumal…” (2Ms 20:2), seepärast ära tapa, ära varasta ja nii edasi. Esmalt kõneleb Jumal suhtest, alles siis reeglitest, mis seda reguleerivad. Moraalsus tuleneb sellest, et oled Jumalaga lähedane. Kui Sa sellest aru saad, siis suudad julgelt ja usaldades teha kõike, mis Jumal käsib.
Piiblisalmid tänaseks: Iiob 29-31; 2. Korintlastele 9
