„Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see onand Jumalalt – mitte tegudest.“ (Efeslastele 2, 8-9)
Perfektsionist tahab veatust. Kirjanik Dorothy Littell Greco kirjutas: „Olen nii kaua, kui Mäletan, olnud perfektsionist. Iga viga või eksimus vallandas enese hukkamõistu laviini. Täiuslikkuse soov tuleb tihti ebakindlusest ja ekslikust arusaamast, mis arm on. Esimestel eluaastatel peavad vanemad läbi oma sõnade ja tegevuse meile ütlema, et oleme armastust väärt, kuigi me ei tee midagi, et seda armastust ära teenida. Kahjuks ei ole kõik meist selliste vanemate lapsed. Paljud meist on kogenud kortsus kulmu ja isegi viha, millest oleme teinud järelduse, et meil on midagi viga. Kui see juhtub kogu aeg, siis poeb häbi meie hinge ning hakkab meie arusaama eneseväärikusest moonutama. Perfektsionismi hääl hakkas hääbuma siis, kui ma hakkasin Jeesust järgima. Hirm kohtumõistmise ja välja jätmise ees sundis mind end teiste kristlaste ees tõestama. Kuigi ma teoorias uskusin, et olin armu läbi päästetud,elasin justkui oleksin pääste järelmaksuga ostnud ning suure võla võtnud. Elasin justkui Jeesus saanuks päästelepingu kehtetuks kuulutada niipea, kui eksisin. Kui hakkasin mõistma uhkust ja hirmu, mis mu perfektsionismi elus hoisid, siis tunnistasin seda kui pattu ning tundsin, kuidas selle haare lõtvus. Nagu Samaaria naine kaevul vajasin, et Jeesus tuleks ja mind elava vee juurde juhataks.“ Pea meeles, et teiste õnnistamiseks ei pea olema veatu, vaid siiras.
1 Aj 23:21 – 26:19 Jh 10:1-10 Ps 99 Õp 26:1-6
