„Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (Psalmid 90, 12) Kui Lee Atwaterist sai president George Bushi valimiskampaania juht ning Vabariigi Rahvuskomitee esimees, siis oli ta enne oma neljakümnendat eluaastat saavutanud kõik, mida tahtnud oli. Peale seda diagnoositi tal halvaloomuline ajukasvaja. Veidi enne oma surma kirjutas ta järgmised sõnad: „Sain rohkem rikkust, võimu ja au kui enamik inimesi. Kuid sul võib kõik olla ja võid end sellelegi vaatamata tühjana tunda. Mida ma ei vahetaks veidi rohkema aja eest oma perega. Mida ma ei maksaks õhtu eest sõpradega. Oli vaja surmavat haigust selleks, et mind panna tõde nägema, aga tõde on, et see maa võib õppida seda minu näitel. Laman siin oma magamistoas, nägu rohtudest paistes, keha kasutu ning arstid ei vasta ikkagi närivale küsimusele: kui kaua mul jäänud on? Mõnedel õhtutel ei julge ma magama jääda, sest kardan, et ei ärka enam. Olen targemaks saanud peale seda päeva, kui ütlesin president Bushile, et lahkem ja õrnem lähenemine on mõttena hea, aga hääli see ei too. Ütlesin presidendile, et tema võib küll lahkem ja õrnem olla, aga mina ei kavatse seda olla. Mitte kunagi. Elus pole midagi olulisemat kui suhted ja midagi meeldivamat kui teise inimese puudutus.“ Tark seab Jumala oma elus esimeseks, perekonna teiseks ja karjääri kolmandaks. „Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (Ps 90, 12)
Gl 5:22-23 1Ms 50:15-21 Lk10:25-37 Ef 4:31-32
