„Ma ei jää häbisse.” (Fl 1,20)
Üle poole maailma kristlastest elavad kristlastele vaenulikus keskkonnas. Liibanon on 39% kristlik, Sudaan 5% ja Egiptus umbes 10%. Hiinas käib rohkem elanikke pühapäevasel jumalateenistusel, kui Lääne-Euroopas on inimesi. Paljud neist teevad seda omal riisikol. Sina võid olla üks neist. Võid olla ainus Iraagi ülikooli kristlane või araabia naine, kes vaikselt palvetab. Võid olla ka Jeesusesse uskuv juut ja elada Jeruusalemmas. Või ehk oled usuvabadusega ühiskonnas, kus valitseb vaimne rõhutus – Sinu pereliikmed naeravad Su usu üle, ülikooli professorid pisendavad Sinu veendumusi, klassikaaslased naeravad Su selja taga ja töökaaslased sunnivad järeleandmistele. Just sellistel hetkedel tuleb Jeesuse eest välja astuda. Paulus kirjutas vanglas järgmised sõnad: „Sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et – nagu alati, nii ka nüüd – Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi. Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!” (Fl 1, 19-20) Laulik kirjutas: „Seisa, seisa Jeesuse eest, ristisõdur. Tõsta tema kuninglik lipp kõrgele, see ei tohi kaotust tunda. Võidult võidule, tema armee juhib. Kuni iga vaenlane on hävitatud ja Kristus valitseb.” Seisa Jeesuse eest!
