„Et te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses.“ (Efeslastele 3, 17)
Paulus kirjeldas osadust kui armastusse juurdumist ja kinnitumist. (vt Ef 3, 17) Puu, mille juured maa sees on, saab juurte kaudu kasvuks vajalikku. Kuid seda vaid siis, kui puul juured on. Sama on ka hingedega. Meie hinged vajavad toiduks Jumala armastust ja teisi inimesi. Teistega oleme osaduses nii füüsiliselt kui vaimselt. Siira suhte läbi saab Sinu hing süüa. Jumala ja inimestega osaduses olemine paneb meid õitsema ning osaduse puudumine närbuma. Emotsionaalselt isoleeritud inimestel on suurem võimalus langeda depressiooni, kogeda hirme, üksindust, tarbida meelemürke või raskused söömise ja magamisega. Üks käitumisekspert kirjutas: „Teistega seotud olemine teeb meist meie, kuid lisaks sellele aitab see määrata selle, kelleks saame kui inimesed. Mõlemal juhul on osadus inimestega, vaimne tervis, psühholoogiline tervis ja emotsionaalne heaolu omavahel lahutamatult seotud.“ Üks kirjanik kirjutas: „Mu sõbral oli kass ja koer, kes kümme aastat omavahel kaklesid. Siis suri kass ära ja koer ei tahtnud enam süüa. Kuus nädalat hiljem suri koer.“ Eelnev ei tähenda, et peaksid end vägisi ekstraverdiks tegema. See tähendab, et Sa ei peaks end isoleerima, vaid otsima ja leidma suhteid, kus oled seotud, kus Sul on võimalus armastusse juurduda ja kinnituda.
5Ms 18-21 Mt 13:10-23 Ps 78:40-55 Õp 16:32
