„Tal hakkas hale.“ (Luuka evangeelium 15, 20)
Kui isa oma kadunud poega nägi, siis hakkas tal temast hale. Kirjanik Jack Graham kirjutas: „Isa pole see, kes oma patust poega karistada tahab; kes teda raiskamiseks ja väärtusetuks peab. Armastav ja hoolitsev isa ei jõua ära oodata, et saaks oma poega tervitusembusesse haarata. Ta jookseb talle vastu. See, mida me näeme, on Isa armastus sinu vastu, agar, suurejooneline, külluslik ja lähedane.“ Kirjanik Max Lucado lisas: „Loos on rikas isa ja poeg, kes varanduse Las Vegases tüdrukute ja mänguautomaatide peale ära laristab. Olles vaene, aga liiga uhke, et koju minna, hakkab ta hipodroomil tallide ja joosksuraja koristajaks. Kui ta leiab end hobustele mõeldud kaera närimas, siis saab aru, et see on liig, mis liig. Ta hakkab kodu poole minema, harjutades tee peale oma kahetsuskõnet. Kuid kodust alles üsna kaugel olles näeb isa teda ning tunneb talle kaasa. Me eeldame vaheliti käsi ja kortsus kulmu, puist käesurumist, karmi loengut, kuid selle asemel ütleb Isa: „Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga ja tooge nuumvasikas.“ (Lk 12, 22-23) Sõrmus tähistas delegeeritud võimu. See, kes sõrmust kandis, kandis seda andja nimel. Kas Sina oleksid kadunud pojale volitused andnud? Usaldanud talle oma krediitkaardi? Kui Sina usule tulid, siis andis Jumal Sulle volitused tema nimel tegutseda. Tõde rääkides oled tema saadik. (vt 2 Kr 5, 20) Jumal on andnud Sulle privileegi teha seda teistele, mida tema Sinule teeb. Ära hoia julgustust või kinnitamist tagasi. Räägi sõnu, mis teisi tugevdavad, sest Sa esindad oma Isa! 1Mo 24:1-25:18 Lk 7:24-35 Ps 107:33-43 Õp 3:27-28
