„Tema kasvatab meid meie kasuks.“ (Heebrealastele 12, 10)
Kas teadsid, et mõned aednikud räägivad oma taimedega? Nad teevad seda, sest see aitab taimedel kasvada. Kujuta ette, et ütled oma taimedele: „Oled tubli! Näed täna väga hea välja! Olen sinu üle nii uhke.“ Nüüd kujuta aga ette, et räägid taimega, mida parasjagu kärbid: „See teeb mulle rohkem haiget kui sulle. Sa tänad mind pärast. See on sinule hea.“ Huvitav, mida taim Sulle vastaks? „Sa oled südametu. Sa ei armasta mind. Olen nii palju vaeva näinud, et sulle kõiki neid õisi anda ja sa lihtsalt lõikad mind,“ võiks ju üks võimalik vastus olla. Kas see ei meenuta dialoogi siis, kui Jumal meid kärbib? „Kas sa ei armasta mind? Kas sa ei hooli minust? Kas sa ei näe, mida ma läbi elan?“ küsime me Jumala käest ahastuses. Arvame, et Jumal on meie peale vihane. Ei, ta ei ole vihane. Tavaline viga on kärpimist karistusega segamini ajada. Need kaks on erinevat asja. Jumal näeb sind kui kedagi, kes on võimeline veel suuremaks saagiks ja keda ta selleks ette valmistama peab. Mõnikord võib ta tagasi lõigates eemaldada ka midagi, mille varasemalt Sulle andnud oli. Kas oled kaotanud armastatud töö? Või hoopis suhte, mida väga hindasid? Jumalal võib olla midagi veel paremat plaanis. Kas usaldad teda? Ka usud, et ta on Sinu elus aktiivne osaline? Jumala Sõna ütleb: „See, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.“ (Fl 1,6)
1Mo 42-43 Lk 9:28-36 Ps 141 Õp 4:18-19
