„Meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad.” (Heebrealastele 4, 15
Meil kõigil on tunded. Mõned neist meeldivad ja mõned mitte. Kuidas peaksime Jumala arust nendega toime tulema? „Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse.“ (Jk 1,2) „Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega.“ (Ef 4, 31) „Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud.“ (1 Pt 3, 8) Jumal on naeruks, nutmiseks, leinamiseks, armastamiseks ja isegi vihkamiseks aja valmis pannud. (vt Kg 3, 1-8) Kas Jumal eeldab, et suudame kohe ja täielikult oma tundeid kontrollida? Ei, ta aitab meil südameid ja iseloomu muuta nii, et talitseme oma tundeid temale au tuues. Jumalal ei ole tunnete valitsemise käsiraamatut. Ta lohutab, julgustab, hurjutab ning aitab uuele teele. „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ (1 Pt 5, 7) Isegi läbi valu on võimalik Jumalat lähemalt tundma õppida. Oleme tunnetega Jumala näo järgi loodud ning tema Sõnas on kirjas, et tema arust on need head. Isegi viha, tunne, millele tavaliselt viltu vaadatakse, võib Jumalale au tuua. See, mida tunneme, ei ole nii suure tähtsusega, kui see, kuidas me end talitseme. Jumal annab armu iga tunnet tema ülistamiseks tunda.
Jos 16:1 – 19:23 Jh 16:1-11 Ps 130 Õp 28:21-24
