„Aga Jumal annab talle ihu, nõnda nagu ta on tahtnud.“ (1. Korintlastele 15, 38)
Benjamin Franklin, kes oli trükkal, kirjutas oma hauakivi jaoks epitaafi. Kuigi see kunagi tema hauakivile ei jõudnud, on seda edasi antud kui nutikat ja tarka sõnastust. „Benjamin Franklini, trükkali, keha (nagu vana raamatu kaaned, mille sisu on välja rebitud ja ilma tähtede ja kaunistusteta) lebab siin, ussitoiduks. Aga töö ei ole kadunud, sest, see, ta usub, ilmub kord uuesti, uues ja elegantsemas väljaandes, revideeritud ja korrigeeritud Autori enda poolt.“ Milline imeline viis kirjeldada seda, mis meiega kord juhtub. Apostel Paulus kasutas seda metafoorina: „Nüüd aga küsib mõni: „Kuidas siis surnud üles äratatakse? Millise ihuga nad tulevad?” Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui ta ei sure. Ja see, mida sa külvad – sa ei külva seda ihu, mis peab tõusma, vaid palja iva, olgu see siis nisu või mingi muu vili. Aga Jumal annab talle ihu, nõnda nagu ta on tahtnud ning igale seemnele tema eriomase ihu.“ (1 Kr 15, 35-38) Üks pastor selgitas: „Kui seemneid maha paned, siis võid visata maisitera peenravakku ja selle kinni katta. Kui seemnest viljakandev taim kasvab, siis on see ikkagi mais. Aga see, mis maa seest välja tuleb, ei ole maisitera. See on vars. See on palju suurem, parem ja võimsam.“ Sinu ülestõusnud keha on vanast parem, nii nagu vars on seemnest parem. See on keha, mis on igavese elu jaoks loodud. Sk 12-14 Jh 21:15-25 Ps 47 Õp 31:6-9
