„Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.“ (Filiplastele 4, 13)
Paulus jagas meiega oma edu saladust: „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.“ (Fl 4, 13) Räägitakse alustamise hirmust. Seda kogevad inimesed, kes oma tuleviku osas ebakindlad on. Tundub, et nad ei ole kunagi valmis ning jäävad seetõttu võimalustest ilma. Elu tuleb, oled selleks valmis või mitte. Elu vältimatus ei tähenda, et ettevalmistus ebaoluline on, vastupidi. Tihti on aga valmisoleku tunne ülehinnatud. Jumala eeldus on, et „käime usus, mitte nägemises.“ (2 Kr 5, 7) Kui Jumal iisraeli rahva tõotatud maale viis, siis käskis ta neil esmalt vette astuda ja alles siis lahutas mere. Kui iisraellased oleks kaldal tõestust oodanud, ei oleks nad ilmselt teisele kaldale jõudnud. Usk kasvab, kui Jumal minna käsib ja Sina seda teed. Alles peale alustamist mõistame, et olime võimelised. „Läks“ saab kiiremini alguse, kui juba liikvel oled. Päris valmis ei ole me ilmselt kunagi. Jeesus ei ütle, et peame end valmis panema, aga ta lubab kaasa tulla. Liikumises olles kasvad, tehes arened. Kõigeks valmistab Sind ette see, kes on Sinu sees. Jumal on selle nii loonud, sest tahab, et toetuksid temale.
1 Kr 7-9 Lk 24:1-12 Ps 91 Õp 25:9-12
