„Meie ei ole ju iseendast kõlblikud, meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.“ (2. Korintlastele 3,5)
Kas oled tähele pannud, et kui Jumal kedagi Piiblis kutsub, siis ei hüppa keegi neist kiirelt püsti ega hõika: „Pole probleemi, ma olen valmis.“ Lugu loo järel loeme, et nad selgitavad Jumalale, miks nad pole tema antud ülesande jaoks sobivad. Kõigepealt Mooses: „Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel.” (1 Ms 4, 10) Gideon: „Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres.” (Km 6, 15) Aabraham: „Kas peaks saja-aastasele poeg sündima?“ (1 Ms 17,17) Jermija: „Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor.” (Jr 1,6) Jesaja: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees.“ (Js 6,5) Ester: „Kõik kuninga sulased ja kuninga maade rahvad teavad, et igaühe jaoks, olgu see mees või naine, kes kutsumata läheb kuninga juurde siseõue, on ainult üks seadus: ta peab surema.“ (Est 4, 11) Rikas noormees: „Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik.“ (Mt 19,22) Saulus, kes end Jumala eest peitis. (Vt 1 Sm 10, 22) Milline nimekiri puudujääkidest – mõni polnud piisavalt sõnaosav, mõni oli liiga nõrk, vana, noor, patune, arg, liiga rikas või ettevaatlik, ometi kasutas Jumal igaühte neist. Paulus selgitas, miks: „Meie ei ole ju iseendast kõlblikud, meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.“ (2 Kr 3,5)
1 Kr 10-11 Lk 24:13-24 Ps 68:1-18 Õp 25:13-16
