Sõltumatu inimeste heakskiidust

„Me ei räägi, et meeldida inimestele.” (1. Tessalooniklastele 2,4)

On suur vahe, kas esined inimeste heakskiiduks või oled sellest vaba, sest Sul on Jumala heakskiit. Heakskiit on kui mõnuaine – sellest ei saa kunagi küllalt. Kui seda aga ei ole, siis teed kõik selle saamiseks. Nii sead end teiste inimeste meelevalda ja elad oma elu emotsionaalsetel ameerika mägedel. Jumal ei taha, et Sa nii elad. Paulus oli vaba rääkima tõde armastuses. Ta ütles kas otse või oli inimestega õrn. Kui keegi ütles Paulusele, et ta ei meeldi neile, siis ei morjendanud see Paulust, sest tema turvatunne ja eneseväärtus ei olnud ehitatud nende heakskiidule. „Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud kõlblikuks.” (1 Ts 2,4) Paulus ei võrrelnud end teistega ega käitunud üleolevalt. Kui oleme kogenematud, siis muretseme selle üle, mida teised meist arvavad. Kogemuse kasvades mõistame, et nad ilmselt ei mõtlegi meist. Teadmine, et Sul on Jumala heakskiit, annab Sulle jõudu kriitika ja konfliktiga hakkama saada. Jumala heakskiit, pääste ja kutsumine ongi Sinu identiteet.