Sõnadel on vägi

„Otsekohesed sõnad ei olekski kibedad.“ (Iiob 6, 25)
Siinkohal kaks lugu ajaloost, mis näitavad, kuidas sõnad mõjutavad. Esimene lugu: kord teenis altaripoiss maakirikus preestrit. Poiss oli närvis, sest amet oli uus ning kogemata pillas ta veinipeekri maha. Preester andis talle selle eest kõrvakiilu. Koguduse kuuldes käskis ta poisil ära minna ning enam mitte tagasi tulla. Poisi nimi oli Marshall Tito, kellest sai kommunistlik diktaator, kes aastakümneid Jugoslaaviat oma kurjavalitsuse all hoidis. Teine lugu: ühe suure linna katedraalis teenis üks teine poiss pühapäevasel jumalateenistusel. Ka tema pillas veinipeekri maha. Piiskop pöördus tema poole, pilgutas talle sõbralikult silma ja ütles: „Ühel päeval saab sinust suur preester.“ Ja nii läks. Poisist sai peapiiskopp Fulton Sheen, kelle iganädalasi teleteenistusi vaatasid miljond inimesed üle Ameerika. Sinu sõnadel on võime üles ehitada või maha kiskuda, valgustada või segadusse viia, tuua rahu või ebakõla. Sõnad on võimsad ning võivad väga haiget teha. Nad saavad ka üles ehitada, sõprust luua, lootust anda, õnnistada ja tervendada. „Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.“ (Õp 16, 24) Palveta nagu Taavet: „Olgu sulle meelepärased mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Issand, mu kalju ja mu lunastaja!“ (Ps 19,5)  4Ms 7 Lk 6:27-36 Ps 107:1-9 Õp 3:13-18